Janel Palmi raamatulugu
Mul oli kodus palju raamatuid ja kapten Granti avastasin juhuslikult.
Raamat kuulub sarja Seiklusjutte maalt ja merelt ja need reeglina on ikka huvitavad. See raamat räägib laste otsinguretkest leidmaks oma merel kaduma läinud isa šoti meremeest kapten Granti. Oma retkedel satuvad nad Ameerika ja Austraalia mandritele ning Uus-Meremaa saartele, sunnitööliste ohvriks, jäävad uputusele jalgu, võetakse pärismaalaste poolt vangi ja neid ähvardab ärasöömine. Loen ka oma lastele õhtuti eakohaseid raamatuid ette.
„Kapten Granti lapsed“ – ühe merereisi
vältel sunnitööliste ohvrid, uputus ja
ähvardav ärasöömine pärismaalaste poolt!
Mul oli kodus palju raamatuid ja kapten Granti avastasin juhuslikult.
Raamat kuulub sarja Seiklusjutte maalt ja merelt ja need reeglina on ikka huvitavad. See raamat räägib laste otsinguretkest leidmaks oma merel kaduma läinud isa šoti meremeest kapten Granti. Oma retkedel satuvad nad Ameerika ja Austraalia mandritele ning Uus-Meremaa saartele, sunnitööliste ohvriks, jäävad uputusele jalgu, võetakse pärismaalaste poolt vangi ja neid ähvardab ärasöömine. Loen ka oma lastele õhtuti eakohaseid raamatuid ette.
„Kapten Granti lapsed“ – ühe merereisi
vältel sunnitööliste ohvrid, uputus ja
ähvardav ärasöömine pärismaalaste poolt!
Maris Orava raamatulugu
Minu kodus on see n-ö kapsaks loetud raamat. Ka minu vend luges tulipunase lillekese muinajuttu. Ka minu poja raamaturiiulis on sel raamatul oma koht. See oli minu jaoks nii hästi kirjutatud muinasjutt, et lugedes raamatut pildid sündmustest jooksid silme ees. Muinasjutuline särav maailm koos imeilusa peategelasega. Hirmuäratava koletise heasüdamlikkus ja truudus. Õiglus ja headus pääseb ikka võidule.
„Tulipunane lilleke“- muinajutuline
särav maailm, hirmuäratava koletise
heasüdmlikkus ja truudus.
Minu kodus on see n-ö kapsaks loetud raamat. Ka minu vend luges tulipunase lillekese muinajuttu. Ka minu poja raamaturiiulis on sel raamatul oma koht. See oli minu jaoks nii hästi kirjutatud muinasjutt, et lugedes raamatut pildid sündmustest jooksid silme ees. Muinasjutuline särav maailm koos imeilusa peategelasega. Hirmuäratava koletise heasüdamlikkus ja truudus. Õiglus ja headus pääseb ikka võidule.
„Tulipunane lilleke“- muinajutuline
särav maailm, hirmuäratava koletise
heasüdmlikkus ja truudus.
Janne Maisväli raamatulugu
Krabati ilmumise aastal olin ...aastane, ning esimesel korral panin raamatu õige varsti käest- LIIGA ÕUDNE! Sellest ajast saati, kui julgesin Krabati lõpuni lugeda, sai see minu vaieldamatuks lemmikuks. Nõiakunst, must maagia, kurjus ja vastukaaluks sõprus, lootus, armastus.Tihti nägin tegevust unenägudeski- kolmteist musta ronka toanurgas õrrel, kordamas nõiasõnu. Vembud, mida veskipoisid külameestele mängisid; veskipoisi hing lauluneiu küünlaleegis, lumesajus seisev armastajapaar... Palju erinevaid tundeid puudutav raamat tuletab seniajani meelde just neid erinevaid emotsioone, mida raamatut kordi ja kordi uuesti.
Raamat „Krabat“- kolmteist
musta ronka toanurgas õrrel,
kordamas nõiasõnu.
Krabati ilmumise aastal olin ...aastane, ning esimesel korral panin raamatu õige varsti käest- LIIGA ÕUDNE! Sellest ajast saati, kui julgesin Krabati lõpuni lugeda, sai see minu vaieldamatuks lemmikuks. Nõiakunst, must maagia, kurjus ja vastukaaluks sõprus, lootus, armastus.Tihti nägin tegevust unenägudeski- kolmteist musta ronka toanurgas õrrel, kordamas nõiasõnu. Vembud, mida veskipoisid külameestele mängisid; veskipoisi hing lauluneiu küünlaleegis, lumesajus seisev armastajapaar... Palju erinevaid tundeid puudutav raamat tuletab seniajani meelde just neid erinevaid emotsioone, mida raamatut kordi ja kordi uuesti.
Raamat „Krabat“- kolmteist
musta ronka toanurgas õrrel,
kordamas nõiasõnu.
Mart Tragoni raamatulugu
Raamat „Šaakali päev“ on poliitiline krimilugu. Samalaadseid raamatuid anti välja ka teisi. Ära tuntavad oli nad sarnase kaanekujunduse poolest. Konkreetses raamatus on juttu presidendi mõrvakatsest kogenud palgamõrvari käe läbi. Lugema sattusin ühel pikal reisil olles aja täiteks. Õnneks juhtus olema haarav. Olen näinud ka filmi versiooni. Põnev krimka!
„Šaakali päev“- kogenud palgamõrvar
ja presidendi mõrvakatse.
Sirje Ange raamatulugu
Olen lugenud raamatut „Jane Eyre“ ja näinud sellest kõiki filmiversioone. Võin peensusteni kirjeldada ühe ja sama stseeni lavastust erinevate aastate filmiversioonides. Raamat on siiski emotsioonide rikkam. Kirjeldatud on vaeste inimeste koolielu, läbivaks jooneks on üksteisest hoolimine. Selles raamatus on oluliste tegelaste väärtushinnangud paigas. Elus tuleb ette igasuguseid hetki ja olukordi, aga sa käitudki nii nagu peab!
„Jane Eyre“.
Selles raamatus on
oluliste tegelaste väärtushinnangud paigas.
Anu Pajo raamatulugu
Selle raamatu põhjal kirjutasin ma oma lõpukirjandi. Nüüd täiskasvanuna osates analüüsida, leian, et ju see psühholoogia ikka köidab mind juba algusest peale. Seda Gailiti teost iseloomustab ilus valu, igatsev armastus. Kas see tuli ikka põleb seal mäeotsa majas? Südame ja mõistuse dilemma. Taaveti ja Anu vahel haigutab suur seisuste kuristik. Taavet, rikas, suur, mehine ja veidi robustne mees elas ju hinges elu lõpuni Anule ja tema pojale kaasa. Ümbritsev maailm soosis ainult seisuste võrdsust abielulepingu sõlmimisel.
„Leegitsev süda“ on lugu, milles on
ilusat valu, igatsevat armastust.
Selle raamatu põhjal kirjutasin ma oma lõpukirjandi. Nüüd täiskasvanuna osates analüüsida, leian, et ju see psühholoogia ikka köidab mind juba algusest peale. Seda Gailiti teost iseloomustab ilus valu, igatsev armastus. Kas see tuli ikka põleb seal mäeotsa majas? Südame ja mõistuse dilemma. Taaveti ja Anu vahel haigutab suur seisuste kuristik. Taavet, rikas, suur, mehine ja veidi robustne mees elas ju hinges elu lõpuni Anule ja tema pojale kaasa. Ümbritsev maailm soosis ainult seisuste võrdsust abielulepingu sõlmimisel.
„Leegitsev süda“ on lugu, milles on
ilusat valu, igatsevat armastust.
Annika Kallasma raamatulugu
Mõni raamat kohe on nii hea, et seda tuleb mitu korda lugeda. Mõnda raamatut lugedes noogutad kaasa ja tunned, et kirjapandud ridades oleksid justkui sinu enda mõtted. Kirjanik Paulo Coelho raamatus „Alkeemik“ on palju häid mõtteteri: „Kõige olulisem on see, et sa elad Oma Loo järgi“; „Keegi ei saa oma südame eest põgeneda. Seepärast on parem kuulata, mida ta räägib.“; „… kui sa kõigest hingest midagi tahad, siis sa selleni ka jõuad, sest sellele aitab salamisi kaasa kogu maailm.“, „… Ainult üks asi muudab unistuse võimatuks: hirm ebaõnnestumise ees.“; „Kuidas ma tulevikku ennustan? Oleviku märkide järgi. Saladus on siin, olevikus; olevikku tähele pannes võite seda paremaks muuta, Ja kui olevik paremaks muutub, siis on parem ka kõik see, mis hiljem tuleb.“
Väga kaua aega oli mul öökapil raamat „Seltsimees laps ja suured inimesed“, alapealkirjaga "Veel üks jutustus õnnelikust lapsepõlvest", autoriks Leelo Tungal. Esiteks selle pärast, et mul polnud jaksu iga päeva lõpus raamatut kätte võtta ja teiseks sellepärast, et ma tahtsin paljusid kohti kohe mitu korda lugeda. Raamat oli väga kaasahaarav ja oli tunne, et justkui ise elaks selle loo sees. Kirjanik elas selles raamatus taaskord läbi oma enda lapsepõlve, mis vaatamata keerulisele ja raskele ajale oli siiski õnnelik. Laps saab olla õnnelik ka kõige vaesemates tingimustes, kui ta tunneb, et teda hoitakse ja armastatakse.
Kurb ja tõsine lugu on kirja pandud läbi sooja huumori. Tekib küsimus „Kas tõesti kasutati selliseid vahvaid nalju ja ütlemisi 1950.datel ?“, aga eks selline suhtumine aitaski elada tollel raskel ajal, mil vallandati inimesi ja saadeti vangilaagrisse Siberisse.
Mul oli kohe väga kahju 4-5aastasest lapsest, kes arvas, et tema ema viidi ära sellepärast, et ta hea ja eeskujulik laps ei olnud. Tahtsin kogu aeg vahele sekkuda ja öelda lapsele, et tema ei ole selles süüdi.
„Heal ja eeskujulikul lapsel ei vaju ju kunagi põlvikud lonti, ei tule tutipael lahti, ei tule jutid varvaste vahele ega lähe sandaalid valepidi jalga. Eeskujulik laps ei hakka naerma, kui tal on suu suppi täis, ei songi pudrutaldrikus ega jäta potile minemist viimase minuti peale. Üldse ei juhtu eeskujuliku lapsega kunagi midagi sellist, mis teeks häbi või tekitaks kurba meelt. Eeskujulik laps oleks hea olla. Kui mina oleksin hea ja eeskujulik laps, siis poleks memme mind maha jätnud, selge see. Eks ta ole mulle juba küllalt palju asju andeks andnud, aga nüüd sai mõõt täis. Minuga juhtub ju kogu aeg midagi sellist, millest heal ja eeskujulikul lapsel pole aimugi“.
***
Ja on asju, mis ei muutu kunagi ning lapsed jäävad lasteks, olgu siis aasta 1951 või 2014!
„See on suurte inimeste puhul täitsa tavaline asi: just siis kui asi näikse huvitavaks minevat, otsustavad nemad su magama saata!“
Tata pani mind ise riidesse ja see tegi tuju natuke paremaks: selgus, et ta ei teadnud, et pihikunööbid käivad selja taha ja seepärast tekkis segadus ka sukatrippidega. „Naisterahvastel on ikka maast madalast igasugu vigurid küljes!“ porises tata.
„Tataga oli palju lihtsam hea laps olla kui memmega: memmelt oleksin juba kindla peale köögilaua vakstule pillatud siirupitilkade pärast tõrelda saanud, tata aga ei pannud tähele ei siirupitilku ega piimapiisku, mis juues mu kampsuni rinnaesisele kukkusid. „
Suurtel inimestel pole mitmetestki elumõnudest aimu. Näiteks sellest, kui tore on liugu lasta külavahetee jääribadel ja kui lahe tunne tekib kui põrutad jalaga plartsti! Rattaroopasse tekkinud värskesse helepruuni lompi. Need lombid pole ju sügavad – üle vildikalossi vesi ei tule, ainult ehk mõned pritsmed. Tata oli mulle tihti jutustanud sellest, kuidas ta oma vendade ja sõpradega kevadeti just mööda lompe jooksis, eesmärgiks üksteist võimalikult märjaks lirtsutada – aga kui mina ainult paar lombiplärtsu jõudsin ära teha, sai ta pahaseks. Paistab, et kõik tembud, mida lapsed vanasti tegid, on naljakad, aga kui mina täpselt samade asjadega tegelen, siis olen jällegi paha laps …
***
Ja nüüd uute elamuste järele raamatukokku!
Mõni raamat kohe on nii hea, et seda tuleb mitu korda lugeda. Mõnda raamatut lugedes noogutad kaasa ja tunned, et kirjapandud ridades oleksid justkui sinu enda mõtted. Kirjanik Paulo Coelho raamatus „Alkeemik“ on palju häid mõtteteri: „Kõige olulisem on see, et sa elad Oma Loo järgi“; „Keegi ei saa oma südame eest põgeneda. Seepärast on parem kuulata, mida ta räägib.“; „… kui sa kõigest hingest midagi tahad, siis sa selleni ka jõuad, sest sellele aitab salamisi kaasa kogu maailm.“, „… Ainult üks asi muudab unistuse võimatuks: hirm ebaõnnestumise ees.“; „Kuidas ma tulevikku ennustan? Oleviku märkide järgi. Saladus on siin, olevikus; olevikku tähele pannes võite seda paremaks muuta, Ja kui olevik paremaks muutub, siis on parem ka kõik see, mis hiljem tuleb.“
Väga kaua aega oli mul öökapil raamat „Seltsimees laps ja suured inimesed“, alapealkirjaga "Veel üks jutustus õnnelikust lapsepõlvest", autoriks Leelo Tungal. Esiteks selle pärast, et mul polnud jaksu iga päeva lõpus raamatut kätte võtta ja teiseks sellepärast, et ma tahtsin paljusid kohti kohe mitu korda lugeda. Raamat oli väga kaasahaarav ja oli tunne, et justkui ise elaks selle loo sees. Kirjanik elas selles raamatus taaskord läbi oma enda lapsepõlve, mis vaatamata keerulisele ja raskele ajale oli siiski õnnelik. Laps saab olla õnnelik ka kõige vaesemates tingimustes, kui ta tunneb, et teda hoitakse ja armastatakse.
Kurb ja tõsine lugu on kirja pandud läbi sooja huumori. Tekib küsimus „Kas tõesti kasutati selliseid vahvaid nalju ja ütlemisi 1950.datel ?“, aga eks selline suhtumine aitaski elada tollel raskel ajal, mil vallandati inimesi ja saadeti vangilaagrisse Siberisse.
Mul oli kohe väga kahju 4-5aastasest lapsest, kes arvas, et tema ema viidi ära sellepärast, et ta hea ja eeskujulik laps ei olnud. Tahtsin kogu aeg vahele sekkuda ja öelda lapsele, et tema ei ole selles süüdi.
„Heal ja eeskujulikul lapsel ei vaju ju kunagi põlvikud lonti, ei tule tutipael lahti, ei tule jutid varvaste vahele ega lähe sandaalid valepidi jalga. Eeskujulik laps ei hakka naerma, kui tal on suu suppi täis, ei songi pudrutaldrikus ega jäta potile minemist viimase minuti peale. Üldse ei juhtu eeskujuliku lapsega kunagi midagi sellist, mis teeks häbi või tekitaks kurba meelt. Eeskujulik laps oleks hea olla. Kui mina oleksin hea ja eeskujulik laps, siis poleks memme mind maha jätnud, selge see. Eks ta ole mulle juba küllalt palju asju andeks andnud, aga nüüd sai mõõt täis. Minuga juhtub ju kogu aeg midagi sellist, millest heal ja eeskujulikul lapsel pole aimugi“.
***
Ja on asju, mis ei muutu kunagi ning lapsed jäävad lasteks, olgu siis aasta 1951 või 2014!
„See on suurte inimeste puhul täitsa tavaline asi: just siis kui asi näikse huvitavaks minevat, otsustavad nemad su magama saata!“
Tata pani mind ise riidesse ja see tegi tuju natuke paremaks: selgus, et ta ei teadnud, et pihikunööbid käivad selja taha ja seepärast tekkis segadus ka sukatrippidega. „Naisterahvastel on ikka maast madalast igasugu vigurid küljes!“ porises tata.
„Tataga oli palju lihtsam hea laps olla kui memmega: memmelt oleksin juba kindla peale köögilaua vakstule pillatud siirupitilkade pärast tõrelda saanud, tata aga ei pannud tähele ei siirupitilku ega piimapiisku, mis juues mu kampsuni rinnaesisele kukkusid. „
Suurtel inimestel pole mitmetestki elumõnudest aimu. Näiteks sellest, kui tore on liugu lasta külavahetee jääribadel ja kui lahe tunne tekib kui põrutad jalaga plartsti! Rattaroopasse tekkinud värskesse helepruuni lompi. Need lombid pole ju sügavad – üle vildikalossi vesi ei tule, ainult ehk mõned pritsmed. Tata oli mulle tihti jutustanud sellest, kuidas ta oma vendade ja sõpradega kevadeti just mööda lompe jooksis, eesmärgiks üksteist võimalikult märjaks lirtsutada – aga kui mina ainult paar lombiplärtsu jõudsin ära teha, sai ta pahaseks. Paistab, et kõik tembud, mida lapsed vanasti tegid, on naljakad, aga kui mina täpselt samade asjadega tegelen, siis olen jällegi paha laps …
***
Ja nüüd uute elamuste järele raamatukokku!
Lugemissoovitus!
Piraadilaeval Must Hobune vangis olevad neli poissi otsustavad lõpetada oma vangistaja, julma ja salapärase piraadi Finn Garrethi hirmuvalitsuse. Põgenedes varastavad nad Garrethi aardekambri võtme, mille needus neid elus saatma jääb. Et sellest alatiseks vabaneda, tuleb neil aastaid hiljem ette võtta ohtlik retk, et aardekamber uuesti avada. Kuid selleks peavad nad julgema vaadata silma oma hirmudele ja minevikupainajatele.
„Poisid Mustalt Hobuselt” on seiklusliku raamatutriloogia teine osa, järg raamatule „Nõidkapteni needus” (Tänapäev, 2010).
Lastekrimka „Professor Must“ on Mika Keräneni viies seiklusjutt, mis räägib Supilinnas tegutseva laste salaseltsi seiklustest.
Seekord lahendavad lapsed Professor Musta pesuköögi müsteeriumi. Lugu algab sellest, kuidas Sadu on roninud oma lemmikpuu otsa ja kuuleb kogemata pealt telefonivestlust, mis äratab tema detektiivivaistu. Suure valge habemega mees räägib oma abilisele, et kui politsei saaks teada, millega nad oma pesuköögis tegelevad, pandaks mõlemad Rootsi kardinate taha. Mis pesuköögis toimub, selle selgitab välja salaselts Ramps ehk Olav, Anton, Reilika, Sadu ja Mari ja Prantsuse buldog Mati.
Timm Thaler müüb oma nakatava naeru võime eest võita kõik kihlveod. Peagi mõistab ta aga, et naer on hoopis rohkem väärt kui kõik maailma rikkused, ning püüab seda tagasi saada. Kuid see näib olevat üsna võimatu ülesanne. Populaarse lasteraamatu kordustrükk peaks eriti rõõmustama neid, kel seda koolilugemiseks vaja, aga ka kõiki teisi hea lasteraamatu sõpru.